Montaaž -> Monteeruvus
Kaadrite vahelisi seoseid saab selgemaks muuta üksikkaadrite tegevuse, tegelase või teema kokkusobitamise teel. Seda nimetatakse monteerumiseks (ingl matching). Monteeruvus tagab, et kaadrid säilitavad ühe stseeni sees või kahe stseeni vahel teatava ruumilis-visuaalse loogika, tegevus seotakse “nähtamatult” kokku.
- Graafiline monteeruvus (graphic matching) tähendab sujuvat visuaalset üleminekut (mitte täielikku kokkulangemist) ühelt kaadrilt teisele. Kujutis ei pea olema täpselt sama, kuid kokku võivad langeda näiteks vormid, valguse-varju mustrid, kompositsioon või objektide/tegelaste asetus kaadris. Suhteliselt erandlik.
“2001: kosmoseodüsseia” (2001: A Space Odyssey, Stanley Kubrick, montaaž Ray Lovejoy, 1968)
- Montaažiepisood: lühikestest kaadritest koosnev stseen, mis annab ülevaate sündmuspaigast või mõnest mastaapsest protsessist. 1930. aastail kujunes Hollywoodis terve rida klišeeks muutunud montaažiepisoode: kalendrist välja lendavad lehed, mis tähistasid aja möödumist, kuumale uudisele viitavad trükipressid ja pöörlevad ajalehed jne.
“Dick Tracy” (Warren Beatty, montaaž Richard Marks, 1990)
- Mõtestav montaaž (montage): jada kaadreid, mis kokkupanduna tekitab uue, üksikkaadrites puudunud tähenduse. Näiteks Kulešovi efekt on olemuselt mõtestav montaaž. Samuti “tõusvad lõvid” filmis “Soomuslaev Potjomkin”.
“Soomuslaev Potjomkin” (Броненосец «Потёмкин», Sergei Eisenstein, 1925)
- Assotsiatiivne montaaž: täiesti erineva sisuga kaadrite ühendamisel antakse episoodile sootuks uus mõte.
“Loode kaudu põhja” (North by Northwest, Alfred Hitchcock, montaaž George Tomasini)