Montaaž
Mängufilmides saab montaaži abil rõhutada tegelaskuju arengut ja tema käitumismotiive, luua motiive ja paralleele ning väljendada teemasid ja ideid. Montaaž loob tähendusi kaadrite kõrvutamise kaudu ja mängib kriitilist rolli vaatamiskogemuse kujundamisel, isegi kui publik seda alati ei adu.
Montaaž on väidetavalt kõige “filmilikum” element ning ka filmiteoorias üks kõige põhjalikumalt käsitletud filmitehnika, mille kasutusvõimaluste üle on arutletud juba alates 1920. aastaist alates, vahel ka väärtuspõhiselt, eeldades, et montaaži järgi saab teha põhjapanevaid järeldusi filmikunsti headuse või koguni olemuse üle.
1940. ja 1950. aastail koosnes tavapärane Hollywoodi täispikk (tund kuni poolteist) mängufilm umbes 1000 kaadrist, tänapäeval on filmid reeglina pikemad (kaks-kolm tundi) ja koosnevad vähemalt 2000 või 3000 kaadrist.
Montaaž võimaldab manipuleerida aegruumi kontiinumiga: tihendada tegelikku aega lühemaks või venitada pikemaks ning teha hüppeid ruumis. Montaaž annab võimaluse kontrollida ka filmi narratiivset struktuuri, filmi rütmi ja kahe (või ka enama) kaadri vastandamisest tekkivat visuaalset mõju. Samas killustab montaaž filmi. Esimesed filmitegijad taipasid peagi, et segaduse vältimiseks tuleb teha kaadrite vaheline side publikule selgeks ja hõlpsalt jälgitavaks.
Montaaž on väidetavalt kõige “filmilikum” element ning ka filmiteoorias üks kõige põhjalikumalt käsitletud filmitehnika, mille kasutusvõimaluste üle on arutletud juba alates 1920. aastaist alates, vahel ka väärtuspõhiselt, eeldades, et montaaži järgi saab teha põhjapanevaid järeldusi filmikunsti headuse või koguni olemuse üle.
1940. ja 1950. aastail koosnes tavapärane Hollywoodi täispikk (tund kuni poolteist) mängufilm umbes 1000 kaadrist, tänapäeval on filmid reeglina pikemad (kaks-kolm tundi) ja koosnevad vähemalt 2000 või 3000 kaadrist.
Montaaž võimaldab manipuleerida aegruumi kontiinumiga: tihendada tegelikku aega lühemaks või venitada pikemaks ning teha hüppeid ruumis. Montaaž annab võimaluse kontrollida ka filmi narratiivset struktuuri, filmi rütmi ja kahe (või ka enama) kaadri vastandamisest tekkivat visuaalset mõju. Samas killustab montaaž filmi. Esimesed filmitegijad taipasid peagi, et segaduse vältimiseks tuleb teha kaadrite vaheline side publikule selgeks ja hõlpsalt jälgitavaks.