Misanstseen -> Kostüümid ja grimm
Kostüüm ja grimm on mõnes mõttes dekoratsiooni osa. Need osutavad ajaloolisele perioodile, sotsiaalsele klassile, põlvkondlikule, majanduslikule ja kultuurilisele taustale ning tegelaskuju iseloomulikele joontele, nagu filmis “Bhaji rannal” (Bhaji on the Beach, Gurinder Chadha, 1994).
Samuti viitavad need loo tüübile ja filmi žanrile. Muutused kostüümis võivad osutada muutustele tegelaste tunnetes ja/või olukorras, (sotsiaalses) staatuses, nagu Billy Wilderi filmis “Sunset Boulevard” (1950).
Dekoratsiooni osadena peavad nii kostüüm kui ka grimm sellega sobituma või vähemalt suhestuma, nii ajaloolise perioodi representeerimise mõttes kui ka näiteks värviskeemilt.
Sarnaselt dekoratsiooniga võib kostüüm ja grimm:
Sarnaselt dekoratsiooniga võib kostüüm ja grimm:
- taotleda autentset ajaloolist ilmet või olla stiliseeritud: “Ivan Julm” (II osa);
- omandada olulise motiivi või põhjuse rolli narratiivis: filmis “8 ½” (Federico Fellini, 1963) varjub peategelane Guido järjekindlalt maailma eest tumedate prillide taha;
- saada rekvisiidiks, s.t esemeks, mis omandab tegevuse käigus teatud tähenduse: prillid filmis“Soomuslaev Potjomkin” (Броненосец «Потёмкин», Sergei Eisenstein, 1925).
Grimm oli algselt vajalik seetõttu, et näitlejate näod ei jäädvustunud korralikult varasele filmilindile, mis ei suutnud salvestada punaseid toone. Ent siiani kasutatakse grimmi väljenduslikel eesmärkidel. Grimm aitab näitleja välimust tundmatuseni muuta, näiteks selleks, et näitleja sarnaneks rohkem kehastatava ajaloolise isikuga: Meryl Streep Margaret Thatcheri rollis filmis “Raudne leedi” (The Iron Lady, Phyllida Lloyd, 2011).
Rikkalik grimm on iseäranis oluline õudus- ja ulmefilmides: “Kärbes” (The Fly, David Cronenberg, 1986).
Tänapäeval kasutatakse niisuguste muundumiste kuvamiseks proteeside kõrval ka digitaaltöötlust. Enamasti on grimm märkamatu, rõhutades näitleja näo väljenduslikkust ja aidates kaasa tegelaskuju loomisele.