Heli -> Helitüübid
Filmis eksisteerib kolme tüüpi heli: kõne, muusika ja müra (nimetatakse ka heliefektideks). Mõnikord võivad need kategooriad olla ebaselged – kas karje on kõne või müra? Kas elektrooniline muusika on müra? Enamasti saab neil tüüpidel selgesti vahet teha.
“Psühho” (Psycho, Alfred Hitchock, muusika Bernard Herrmann, 1960)
1) Kõne ehk vokaalne heli: jaguneb monoloogiks (nii tegelase sisemonoloog kui ka diktoritekst) ja dialoogiks. Annab infot narratiivi, tegelase motiivide, iseloomu, mõtete ja tunnete ning tausta kohta. Dialoogis on oluline nii see, mida öeldakse (tekst), kui ka see, mida väljendatakse ütlemisviisi kaudu (alltekst ehk tagamõte). Kõne annab vaatajale kiiresti ja tõhusalt olulist teavet tegelase kultuurilise, majandusliku, haridusliku ja vanuselise päritolu ning sotsiaalse staatuse kohta, selles avaneb tegelase ja tema keskkonna vaheline suhe.
1) Kõne ehk vokaalne heli: jaguneb monoloogiks (nii tegelase sisemonoloog kui ka diktoritekst) ja dialoogiks. Annab infot narratiivi, tegelase motiivide, iseloomu, mõtete ja tunnete ning tausta kohta. Dialoogis on oluline nii see, mida öeldakse (tekst), kui ka see, mida väljendatakse ütlemisviisi kaudu (alltekst ehk tagamõte). Kõne annab vaatajale kiiresti ja tõhusalt olulist teavet tegelase kultuurilise, majandusliku, haridusliku ja vanuselise päritolu ning sotsiaalse staatuse kohta, selles avaneb tegelase ja tema keskkonna vaheline suhe.
“Minu veetlev leedi” (My Fair Lady, George Cukor, 1964)
2) Muusika on paljudel juhtudel vaid taustasaade. Aga võib ka süstemaatiliselt areneda, luua motiive ja paralleele ning muutuda vastavalt loo arengule. Sel juhul aitab see kaasa:
2) Muusika on paljudel juhtudel vaid taustasaade. Aga võib ka süstemaatiliselt areneda, luua motiive ja paralleele ning muutuda vastavalt loo arengule. Sel juhul aitab see kaasa:
- ajaloolise konteksti loomisele: klavessiin filmi “Tom Jones” avastseenis viitab sündmuste toimumisajale 18. sajandil,
“Tom Jones” (Tony Richardson, muusika John Addison, 1963)
- tegevuse paiga ja ruumi määratlemisele,
- tegelaste iseloomustamisele (teatav muusika seostub teatava koha, klassi või etnilise grupiga),
- tundevärvingute kujundamisele ja vahel ka vaatajate võõrandamisele jutustatavast loost.
“Hiilgus” (The Shining, Stanley Kubrick, 1980)
“Dr Strangelove” (Stanley Kubrick, 1964)
3) Müra ehk heliefektid mängivad olulist rolli tegevusruumi loomisel, andes aimu tegevuskohast, luues emotsionaalset atmosfääri ning osutades tegelase ja tema ümbruse vahelisele suhtele.
3) Müra ehk heliefektid mängivad olulist rolli tegevusruumi loomisel, andes aimu tegevuskohast, luues emotsionaalset atmosfääri ning osutades tegelase ja tema ümbruse vahelisele suhtele.
- Tegevuskoht: liiklusmüra linnas, koioti ulg vesternide avaratel maastikel, helikopterimüra Vietnami sõjast jutustavates filmides.
- Emotsionaalne atmosfäär: ähvardav välgumürin õudusfilmides. Heliefektid võivad sisendada romantilist meeleolu või hirmuõhustikku, luua koduse ja õdusa atmosfääri või vastupidi kalgi keskkonna.
- Keskkonna mõju tegelastele: näiteks plahvatused ja revolvrilasud või automaadivalangud.
"Täiuslik meel" (Perfect Sense, David Mackenzie, 2011)